Ühendkuningriigi majandust mõjutavad tõsiselt kõrge inflatsioon ja Brexiti tagajärjed. Viimastel kuudel on hinnad järsult tõusnud, mistõttu paljud inimesed väldivad kaupadele suuremat kulutamist, mille tulemuseks on supermarketite varguste sagenemine. Mõned supermarketid on varguste vältimiseks isegi võid lukustama hakanud.
Briti netikasutaja avastas hiljuti Londoni supermarketist lukustatud võid, mis vallandas veebis arutelu. Suurbritannia toidutööstuse 28. märtsil avaldatud viimaste andmete kohaselt tõusis riigi toiduainete inflatsioonimäär märtsis rekordilise 17,5%-ni, kusjuures munad, piim ja juust olid kiiremini kasvavate hindade seas. Kõrge inflatsioonitase tekitab elukalliduse kriisiga maadlevatele tarbijatele täiendavat valu.
Pärast Brexitit seisab Ühendkuningriik silmitsi tööjõupuudusega, riigist lahkub 460 000 ELi töötajat. 2020. aasta jaanuaris lahkus Ühendkuningriik ametlikult EList, kehtestades uue punktipõhise immigratsioonisüsteemi, et vähendada ELi immigratsiooni, nagu Brexiti toetajad lubasid. Kuigi uus süsteem on ELi immigratsiooni vähendamisel edukalt toiminud, on see viinud ettevõtted ka tööjõukriisi, lisades veelgi ebakindlust niigi aeglasele Ühendkuningriigi majandusele.
Brexiti kampaania põhilubaduse osana reformis Ühendkuningriik oma immigratsioonisüsteemi, et piirata ELi töötajate sissevoolu. Uus punktipõhine süsteem, mis rakendati 2021. aasta jaanuaris, kohtleb ELi ja mitte-ELi kodanikke võrdselt. Taotlejatele antakse punkte nende oskuste, kvalifikatsiooni, palgataseme, keeleoskuse ja töövõimaluste alusel ning ainult neile, kellel on piisavalt punkte, antakse luba Ühendkuningriigis töötada.
Kõrgelt kvalifitseeritud isikud, nagu teadlased, insenerid ja õpetlased, on muutunud Ühendkuningriigi immigratsiooni peamiseks sihtmärgiks. Alates uue punktisüsteemi rakendamisest on Ühendkuningriik aga kogenud tõsist tööjõupuudust. Ühendkuningriigi parlamendi aruanne näitas, et 13,3% 2022. aasta novembris küsitletud ettevõtetest seisis silmitsi tööjõupuudusega, kusjuures suurim puudus oli majutus- ja toitlustusteenustes (35,5%) ning ehituses (20,7%).
Euroopa Reformikeskuse jaanuaris avaldatud uuring näitas, et alates uue punktipõhise immigratsioonisüsteemi jõustumisest 2021. aastal oli Ühendkuningriigis elavate ELi töötajate arv 2022. aasta juuniks vähenenud 460 000 võrra. Kuigi 130 000 ELi-välist töötajat on tühimiku osaliselt täitnud, on Ühendkuningriigi tööturul endiselt tõsine 330 000 töötaja puudus kuues võtmesektoris.
Eelmisel aastal läks Ühendkuningriigis pankrotti üle 22 000 ettevõtte, mis on 57% rohkem kui eelmisel aastal. Financial Times teatas, et inflatsioon ja intressimäärade tõus olid pankrottide arvu järsu suurenemise üks põhjusi. Majanduslangus ja tarbijate kindlustunde vähenemine tabasid enim Ühendkuningriigi ehitus-, jae- ja majutussektorit.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel peaks Ühendkuningriik 2023. aastal saama üheks halvima tulemusega suurmajanduseks. Ühendkuningriigi riikliku statistikaameti esialgsed andmed näitasid, et riigi SKP seisis 2022. aasta neljandas kvartalis 4% aastakasvuga. Pantheon Macroeconomicsi majandusteadlane Samuel Tombs ütles, et G7 riikide seas on Ühendkuningriik ainus majandus, mis ei ole täielikult taastunud pandeemiaeelsele tasemele ja on sisuliselt majanduslangusesse langenud.
Deloitte'i analüütikud usuvad, et Ühendkuningriigi majandus on mõnda aega seisnud ning SKP peaks 2023. aastal kahanema. IMFi uusim, 11. aprillil avaldatud maailmamajanduse väljavaade ennustab, et Ühendkuningriigi majandus kahaneb 2023. aastal 0,3%, mis teeb sellest ühe maailma nõrgema tulemuslikkusega suurmajanduse. Aruandes pakutakse ka välja, et Ühendkuningriigil on G7 riikide seas halvim ja G20 seas üks halvimaid majandustulemusi.
Aruandes prognoositakse, et maailmamajandus kasvab 2023. aastal 2,8%, mis on 0,1 protsendipunkti vähem kui varasemad prognoosid. Tärkavate turgude ja arengumaade majanduskasv peaks sel aastal olema 3,9% ja 2024. aastal 4,2%, samas kui arenenud majanduste majanduskasv on 2023. aastal 1,3% ja 2024. aastal 1,4%.
Brexiti järgsed raskused ja kõrge inflatsioonimäär näitavad, kui keeruline on Euroopa Liidust väljaspool iseseisvalt tegutseda. Kuna riik maadleb tööjõupuuduse, sagenevate pankrottide ja aeglase majanduskasvuga, muutub üha selgemaks, et Ühendkuningriigi Brexiti-järgne visioon seisab silmitsi oluliste takistustega. Kuna IMF ennustab, et Ühendkuningriigist saab lähitulevikus üks halvemini toimivaid suurmajandusi, peab riik nende pakiliste probleemidega tegelema, et taastada oma konkurentsivõime ja elavdada majandust.
Postituse aeg: 13. aprill 2023