uudised

26. mai 2023

DHiroshimas Jaapanis toimunud G7 tippkohtumisel teatasid riigijuhid uute sanktsioonide kehtestamisest Venemaale ja lubasid Ukrainale edasist toetust.

Agence France-Presse'i andmetel teatasid G7 juhid 19. aprillil Hiroshima tippkohtumisel oma kokkuleppest kehtestada Venemaale uued sanktsioonid, mis tagavad, et Ukraina saab aastatel 2023–2024 vajaliku eelarvetoetuse. Juba aprilli lõpus avaldas välismeedia, et G7 kaalub „peaaegu täielikku ekspordi keelustamist Venemaale“. Vastuseks teatasid G7 juhid, et uued sanktsioonid „takistavad Venemaa juurdepääsu G7 riikide tehnoloogiale, tööstusseadmetele ja teenustele, mis toetavad tema sõjamasinat“. Sanktsioonid hõlmavad piiranguid selliste kaupade ekspordile, mis on „Venemaa-vastases lahinguväljal üliolulised“, ja on suunatud üksustele, keda süüdistatakse Venemaa rindele varude transportimise abistamises.

Vastuseks sellele avaldas Venemaa kiiresti avalduse. Vene ajaleht „Izvestija“ teatas toona, et presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ütles: „Meile on teada, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit kaaluvad aktiivselt uusi sanktsioone. Usume, et need lisameetmed avaldavad kindlasti mõju maailmamajandusele. See ainult süvendab ülemaailmse majanduskriisi ohtu.“ Lisaks olid Ameerika Ühendriigid ja teised liikmesriigid juba 19. kuupäeval teatanud oma uutest sanktsioonidest Venemaa vastu.

Keeld hõlmab teemante, alumiiniumi, vaske ja niklit!

19. kuupäeval avaldas Suurbritannia valitsus avalduse, milles kuulutas välja uued sanktsioonid Venemaa vastu. Avalduses mainiti, et need sanktsioonid on suunatud 86 isiku ja üksuse vastu, sealhulgas Venemaa peamiste energia- ja relvatranspordiettevõtete vastu. Enne seda teatas Suurbritannia peaminister Sunak teemantide, vase, alumiiniumi ja nikli impordikeelust Venemaalt. Venemaa teemantkaubanduse aastane tehingumaht on hinnanguliselt umbes 4–5 miljardit USA dollarit, mis annab Kremlile olulist maksutulu. Teadete kohaselt on Belgia, mis on ELi liikmesriik, koos India ja Araabia Ühendemiraatidega üks suurimaid Venemaa teemantide ostjaid. Ameerika Ühendriigid on ka töödeldud teemanttoodete peamine turg.

Venemaa ajalehe „Rossiyskaja Gazeta” veebisaidi andmetel keelas USA kaubandusministeerium 19. kuupäeval teatud telefonide, diktofonide, mikrofonide ja kodumasinate ekspordi Venemaale. Venemaale ja Valgevenesse keelati enam kui 1200 kaubaliigi eksport ning vastav nimekiri avaldati kaubandusministeeriumi veebisaidil. Aruandes märgiti, et piiratud kaupade hulka kuuluvad mahutita ehk akumulaatortüüpi elektriboilerid, elektrilised triikrauad, mikrolaineahjud, elektrilised veekeetjad, elektrilised kohvimasinad ja rösterid. Lisaks on keelatud Venemaale tarnida selliseid seadmeid nagu juhtmega telefonid, juhtmeta telefonid ja diktofonid.

Venemaa investeerimisgrupi Finam strateegiline direktor Jaroslav Kabakov teatas: „Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kehtestatud sanktsioonid Venemaale on vähendanud importi ja eksporti. Me tunneme tõsist mõju 3–5 aasta jooksul.“ Ta mainis, et G7 riigid on välja töötanud pikaajalise plaani Venemaa valitsusele surve avaldamiseks. Lisaks on aruannete kohaselt uute sanktsioonide sihtmärgiks 69 Venemaa ettevõtet, 1 Armeenia ettevõte ja 1 Kõrgõzstani ettevõte. USA kaubandusministeerium teatas, et sanktsioonid on suunatud Venemaa sõjatööstuskompleksi ning Venemaa ja Valgevene ekspordipotentsiaali vastu. Sanktsioonide nimekirjas on lennukiremonditehased, autotehased, laevaehitustehased, insenerikeskused ja kaitseettevõtted.

Putini vastus: mida rohkem sanktsioone ja laimu Venemaale osaks saab, seda ühtsemaks ta muutub.

TASS-i andmetel teatas Venemaa president Putin 19. kuupäeval Venemaa Rahvustevaheliste Suhete Nõukogu kohtumisel, et Venemaa saab tugevaks ja „võitmatuks“ ainult ühtsuse kaudu ning sellest sõltub tema ellujäämine. Lisaks mainis Putin kohtumisel, nagu TASS teatas, ka seda, et Venemaa vaenlased provotseerivad mõningaid Venemaa etnilisi gruppe, väites, et Venemaa on vaja „dekoloniseerida“ ja jagada kümneteks väiksemateks osadeks.

Lisaks, samaaegselt Ameerika Ühendriikide juhitud G7 (G7) Venemaa „piiramisega“ teatas Venemaa president Putin olulisest keelust, mis on suunatud Ameerika Ühendriikidele. CCTV Newsi andmetel avaldas Venemaa 19. kuupäeval avalduse, milles teatas, et keelab vastuseks USA sanktsioonidele Venemaa vastu 500 Ameerika kodaniku sisenemise. Nende 500 isiku hulgas on endine USA president Obama, teised USA kõrged ametnikud või endised ametnikud ja seadusandjad, USA meediatöötajad ning Ukrainale relvi tarnivate ettevõtete juhid. Venemaa välisministeerium teatas: „Washington oleks pidanud nüüdseks teadma, et kõik vaenulikud teod Venemaa vastu ei jää vastuseta.“

Tõepoolest, see pole esimene kord, kui Venemaa on Ameerika kodanikele sanktsioone kehtestanud. Juba eelmise aasta 15. märtsil teatas Venemaa välisministeerium sanktsioonidest 13 Ameerika ametniku ja isiku vastu, sealhulgas USA presidendi Bideni, riigisekretär Blinkeni, kaitseminister Austini ja staabiülemate komitee esimehe Milley vastu. Neil Venemaa „sissesõidukeelu nimekirjas“ olevatel isikutel on keelatud siseneda Venemaa Föderatsiooni.

Samal ajal hoiatas Venemaa välisministeerium avalduses, et „lähiajal“ lisatakse „musta nimekirja“ veel isikuid, sealhulgas „kõrgemad USA ametnikud, sõjaväelased, Kongressi liikmed, ärimehed, eksperdid ja meediatöötajad, kes levitavad Venemaa-vastaseid meeleolusid või õhutavad vihkamist Venemaa vastu“.

LÕPP