6. mail teatas Pakistani meedia, et riik võib Venemaalt imporditud toornafta eest tasumiseks kasutada Hiina jüaani ning esimene 750 000 barreli suurune saadetis peaks saabuma juunis. Pakistani energeetikaministeeriumi anonüümne ametnik väitis, et tehingut toetab Hiina Pank. Ametnik ei avaldanud aga makseviisi ega Pakistani saadava täpse allahindluse kohta üksikasju, viidates sellele, et selline teave ei ole mõlema poole huvides. Pakistan Refinery Limited on esimene rafineerimistehas, mis töötleb Venemaa toornaftat, ja teised rafineerimistehased liituvad pärast katsetusi. Teadete kohaselt on Pakistan nõustunud maksma 50–52 dollarit naftabarreli eest, samas kui G7 on kehtestanud Venemaa nafta hinnalagi 60 dollarit barreli kohta.
Aruannete kohaselt kehtestasid Euroopa Liit, G7 ja selle liitlased eelmise aasta detsembris Venemaa meretranspordiga imporditava nafta kollektiivse ekspordikeelu, määrates hinna ülempiiriks 60 dollarit barreli kohta. Selle aasta jaanuaris saavutasid Moskva ja Islamabad „kontseptuaalse“ kokkuleppe Venemaa nafta ja naftatoodete tarnimise kohta Pakistanisse, mis peaks abistama rahahädas riiki, mis seisab silmitsi rahvusvahelise maksekriisi ja äärmiselt madalate välisvaluutareservidega.
India ja Venemaa peatavad ruupia arveldusläbirääkimised, kuna Venemaa soovib kasutada jüaani
4. mail teatas Reuters, et Venemaa ja India on peatanud läbirääkimised kahepoolse kaubanduse arveldamiseks ruupiates ning Venemaa usub, et ruupiate hoidmine pole kasumlik ja loodab makseteks kasutada Hiina jüaani või muid valuutasid. See oleks suur tagasilöök Indiale, kes impordib Venemaalt suures koguses odavat naftat ja kivisütt. Viimaste kuude jooksul on India lootnud luua Venemaaga püsiva ruupiamaksete mehhanismi, et aidata vähendada valuutavahetuskulusid. Anonüümse India valitsusametniku sõnul usub Moskva, et ruupiatega arveldamise mehhanism seisab lõpuks silmitsi üle 40 miljardi dollari suuruse aastase ülejäägiga ning nii suure hulga ruupiate hoidmine pole "soovitav".
Teine aruteludes osalenud India valitsusametnik avaldas, et Venemaa ei soovi ruupiaid omada ja loodab kahepoolse kaubanduse arveldada jüaanides või muudes valuutades. India valitsusametniku sõnul oli India import Venemaalt selle aasta 5. aprilli seisuga tõusnud 10,6 miljardilt dollarilt eelmise aasta samal perioodil 51,3 miljardi dollarini. Venemaalt pärit soodushinnaga nafta moodustab suure osa India impordist ja suurenes pärast eelmise aasta veebruaris puhkenud konflikti 12 korda, samas kui India eksport langes veidi, eelmise aasta samal perioodil 3,61 miljardilt dollarilt 3,43 miljardi dollarini.
Enamik neist tehingutest arveldatakse USA dollarites, kuid üha rohkem neist arveldatakse ka teistes valuutades, näiteks Araabia Ühendemiraatide dirhamis. Lisaks arveldavad India kauplejad praegu osa Venemaa-India kaubandusmaksetest väljaspool Venemaad ning kolmas osapool saab saadud makset kasutada tehingute arveldamiseks Venemaaga või selle tasaarvestamiseks.
Bloombergi veebisaidi teatel ütles Venemaa välisminister Lavrov 5. mail Indiaga kasvavale kaubandusülejäägile viidates, et Venemaa on India pankades kogunud miljardeid ruupiaid, kuid ei saa neid kulutada.
Süüria president toetab jüaani kasutamist rahvusvahelise kaubanduse arveldamiseks
29. aprillil külastas Hiina eriesindaja Lähis-Ida küsimustes Zhai Jun Süüriat ja Süüria president Bashar al-Assad võttis ta Damaskuse Rahvapalees vastu. Süüria Araabia Uudisteagentuuri (SANA) teatel arutasid al-Assad ja Hiina esindaja kahepoolset konsensust Süüria ja Hiina kahepoolsete suhete osas, arvestades Hiina olulist rolli piirkonnas.
Al-Assad kiitis Hiina vahendust
püüdlusi Shaiqi suhete parandamiseks, öeldes, et „konfrontatsioon” ilmnes esmakordselt majandusvaldkonnas, mistõttu on üha vajalikum tehingutes USA dollarist loobuda. Ta pakkus välja, et BRICS-riigid võiksid selles küsimuses juhtrolli võtta ning riigid saaksid otsustada oma kaubavahetuse arveldada Hiina jüaanides.
7. mail pidas Araabia Liiga Egiptuse pealinnas Kairos välisministrite erakorralise kohtumise, kus lepiti kokku Süüria liikmelisuse taastamises Araabia Liigas. See otsus tähendab, et Süüria saab kohe osaleda Araabia Liiga kohtumistel. Araabia Liiga rõhutas ka vajadust astuda Süüria kriisi lahendamiseks „tõhusaid samme“.
Varasemate teadete kohaselt peatas Araabia Liiga pärast 2011. aasta Süüria kriisi puhkemist Süüria liikmelisuse ning paljud Lähis-Ida riigid sulgesid oma saatkonnad Süürias. Viimastel aastatel on piirkondlikud riigid järk-järgult püüdnud oma suhteid Süüriaga normaliseerida. Sellised riigid nagu Araabia Ühendemiraadid, Egiptus ja Liibanon on kutsunud üles Süüria liikmelisuse taastama ning paljud riigid on taasavanud oma saatkonnad Süürias või piiripunktid Süüriaga.
Egiptus kaalub Hiinaga kaubavahetuse arveldamiseks kohaliku valuuta kasutamist
29. aprillil teatas Reuters, et Egiptuse varustusminister Ali Moselhy ütles, et Egiptus kaalub oma kaubavahetuspartnerite, näiteks Hiina, India ja Venemaa, kohalike valuutade kasutamist USA dollari nõudluse vähendamiseks.
„Me kaalume väga-väga-väga tõsiselt importi teistest riikidest ning kohaliku valuuta ja Egiptuse naela heakskiitmist,“ ütles Moselhy. „Seda pole veel juhtunud, aga see on pikk teekond ja me oleme teinud edusamme, olgu siis Hiina, India või Venemaaga, aga me pole veel ühegi kokkuleppeni jõudnud.“
Viimastel kuudel, kuna ülemaailmsed naftakauplejad püüavad maksta muude valuutadega peale USA dollari, on USA dollari mitme aastakümne pikkune domineeriv positsioon seatud kahtluse alla. Selle nihke põhjuseks on olnud lääneriikide sanktsioonid Venemaa vastu ja USA dollarite nappus sellistes riikides nagu Egiptus.
Egiptust, olles üks suurimaid esmatarbekaupade ostjaid, on tabanud valuutakriis, mis on viinud Egiptuse naela vahetuskursi ligi 50% languseni USA dollari suhtes, mis on piiranud importi ja tõstnud Egiptuse üldise inflatsioonimäära märtsis 32,7%-ni, mis on ajalooliselt kõrgeima taseme lähedale.
Postituse aeg: 10. mai 2023